Piibli ABC
Viitamised Piiblis
Algselt on Piibli tekstid olnud rullraamatute kujul, kus ei olnud leheküljenumbreid, rääkimata peatükkidest või salmide (lausete) numbritest. Sellises raamatus soovitud koha ülesleidmine on tõeline meistritöö. Alates 16. sajandist on Piiblis kasutusel viitamiste süsteem, millega saab viidata väga täpselt kasvõi konkreetsete lauseteni (kirjakohtadeni).
Näide kirjakoha viitest on: Lk 1:1-2
See tähendab: Luuka evangeelium, 1. peatükk, salmid 1-2.
Viite ülesehitus on: raamatu lühend, peatüki number, salmide numbrid (või number).
Algajale on üks aega nõudvatest asjadest raamatute lühendites orienteerumine. Kuniks raamatute nimed ja lühendid pähe kuluvad, on abiks raamatute nimekiri koos lühenditega. See on ära trükitud igas Piiblis, kuid võid ka nimekirja alla laadida PDF failina.
Vana Testament ja Uus Testament
Tegemist on kahe suurema jaotusega ühest tervikloost. Vana ja uus ei ole tähenduses “varem kehtinud” ja “nüüd kehtiv”. Vana Testament on sama oluline kui Uus Testament. Õigemini, Uut Testamenti ei olegi võimalik lõpuni mõista, kui Vana Testamendi lugude osas teadmised puuduvad. Sest Uus Testament viitab väga palju Vanale Testamendile ning sündmused, mida Uues Testamendis kirjeldatakse, on Vanas Testamendis sajandeid ette prohveteeritud.
Sõna “testament” on lihtsustatult võttes võrdväärne sõnaga “leping”. Need nimetused tulenevad sellest, et Jumal on läbi aegade sõlminud inimkonnaga erinevaid lepinguid, kus Jumal annab omapoolsed tõotused ning ootab ka inimese poolt vastavaid samme, et tõotusi oleks võimalik täita. Kõik Vanas Testamendis kirjeldatud lepingud on inimkond murdnud. Uus Testament kirjeldab, kuidas Jumal ise tuli inimeseks, et olla inimkonna eest see lepingupartner, kes suudab jumalikele standarditele vastata.
Teine oluline erinevus Vana ja Uue Testamendi vahel on, et kui Vana Testamendi järgi on meil inimesena võimalik jõuda Jumala pühadusse läbi Seaduse täpse täitmise, siis Uue Testamendi järgi saame Jumala pühadusse jõuda läbi armu. Aga taas – Uus Testament ei tee Vanas Testamendis olevaid tingimusi tühjaks; pigem võib kirjeldada olukorda nii, et tänu uuele lepingule saame Jumala pühadusse tulla ka kõiki tingimusi täitmata, kui meie südamehoiak austab varasema lepingu tingimusi ning püüame neid siiralt täita. Tuleb siiski aga tähele panna, et uus leping teeb ka teatud parandusi eelmistesse lepingutesse.
Näide Jeesuse Mäejutlusest:
“Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!” (Vana Testament)
“Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.” (Uus Testament)
Kirjanduslikud žanrid Piiblis
Piibli tekstide mõistmiseks on vajalik teadmine, et Piiblis on erinevaid kirjanduslikke žanre. On ajalookirjeldust, luulet, jutustusi ning ühelt isikult teisele inimesele või kogudusele saadetud kirjasid. Oma igapäevaelus oskame vahet teha ajalooraamatul, kolleegi saadetud e-kirjal ning luuletusel. Piiblit lugedes on vaja seda sama meeles pidada – tabada ära žanr ning siis teksti vastavalt sellele lugeda.
Esialgu võivad Piiblis trükitud salmide ja peatükkide numbrid lugejat teksti mõistmisel segada. Tekst on küljendatud viisil, nagu me tavaliselt oleme harjunud nägema luuletust. Suurem osa Piibli tekstidest aga ei ole luulevormis. See osa, mis ongi sihilikult kirjutatud luulevormis, on teistsuguse ülesehitusega kui tänapäevane luule. Puudub riimumine, värsimõõt ja „loogika” meie mõistes. Kui me üritame tänapäevase luuletuse stiili sellesse sisse pookida, saame üsna kiirelt aru, et teksti sisu jookseb rappa samamoodi nagu me püüaks ajalehe artiklit luuletusena lugeda.
Proovi lugeda Piibli teksti ise kõva häälega ja loomuliku olekuga. Ära keskendu ridade vahetusele või sellele, et mõne jutustuse keskel tuleb uus peatüki number. Õige pea harjub silm teksti vormindusega ära ega pane salminumbreid lause keskel enam tähele. Tekst läheb sujuvalt edasi ja saad keskenduda sisule.
Piibli tekstide õiges žanris lugemisel on oluline osa selle sisu mõistmisel. Kui loeme tavalise jutustava või õpetusliku teksti luulevormiks, võime hakata teksti sisule ise liiga filosoofilist tähendust juurde mõtlema. Ja siis võib Jumala Sõnaga juhtuda samamoodi nagu sõbraga rääkimise ajal uitmõtetes rändamisega, et ta ütleb meile „Sa ei kuulanud mind, ega saanud aru, mida ma päriselt sulle öelda tahtsin!”